Miks ma hommikul ärgates ikka väsinud olen?

Me kõik teame seda tunnet, kui enda arvates oled maganud hästi, kuid hommikul ärkad ikka kurnatuna ja haigutades. Mitte kuidagi ei sooviks veel ärgata. Selline tunne ei ole üldse ebatavaline. Isegi, kui oled öösel piisavalt maganud, võib olla mitmeid põhjuseid, miks Sa end hommikul kurnatuna tunned. Unekvaliteet on sama tähtis kui une pikkus, mistõttu on oluline saavutada ühtlane unerutiin.

Siiski on olemas mõned nipid, mis aitavad Sul hommikul end värskemana tunda ja kergemini voodist välja hüpata:

1. Hoia enda magamistuba pimedana. Pime magamistuba on magamiseks parim. Iga valgusviht toas, olgu selleks siis õuest tulev valgus, teler, elektroonne äratuskell vms, mõjutab juba unekvaliteeti, isegi, kui silmad on kinni. Seega kasuta paksust kangast kardinaid, pimendavaid ruloosid ning keera valgusvihud endast eemale või eemalda need üldse magamistoast.

2. Väldi enne magama jäämist ekraane. Näiteks hilisõhtuni teleri vaatamine röövib sinult unetunde ning rikub unerutiini. Tänu ekraanidest tulevale valgusele ei tõuse ka melatoniini tase ajus piisavalt, mistõttu on raskem uinuda. Melatoniini süntees toimub nimelt öösel, mil pimedus stimuleerib selle tootmist. Hommikuks aga melatoniini süntees lakkab.

3. Väldi nädalavahetuseti liiga kauaks voodisse jäämist. On küll ahvatlev nädalavahetusel mõni ekstra unetund endale lubada, kuid püüa sellest hoiduda. See võib küll sind hetkeks veidi erksamaks muuta, kuid ei korva nädalavahetusel tekkinud unepuudujääke. Meie kehad töötavad paremini, kui jääme oma tavapärase unerutiini juurde – samal ajal õhtuti uinuda ja hommikul ärgata. Tundes päeval liigset väsimust, siis 20 minutilisest uinakust peaks piisama.

4. Lõpeta äratuskella edasilükkamine! Seda tehes saab aju signaali, et järgmine kord helisedes jääb äratuskell taas vait. Niikuinii ei jõua Sa edasilükatud äratuskellahelinate vahel piisavalt sügavalt uinuda, et end rohkem välja puhata. Pane äratuskell vaid selleks kellaajaks, mil Sa pead päriselt üles ärkama. Kui tunned, et ei suuda siiski kiusatusele vastu panna ning äratuskella mitte edasi lükata, proovi äratuskell asetada toas nii, et selle väljalülitamiseks peaksid voodist püsti tõusma, see aitab samuti ärkamisprotsessile kaasa.

5. Voodis peab olema mugav! Vana madrats ilma õige toestuseta ei aita mitte kuidagi kaasa kvaliteetsele ööunele. Uut madratsit valides, pööra rõhku sellele, et madrats oleks tsoneeritud, sest siis jaotub keharaskus madratsile ühtlaselt. Väga oluline on valida ka õige kattemadrats, sest see annab maksimaalse mugavuse ja hügieeni. Kattemadrats tuleks välja vahetada iga viie kuni seitsme aasta tagant. Lisaks tuleks leida endale õige padi, mis toestab pead ja kaela õigesti, sõltuvalt magamisasendist. Patja võiks vahetada iga 2-3 aasta tagant.

6. Väldi enne magama minekut alkoholi tarbimist. Väikene kogus alkoholi aitab tõepoolest kehal lõdvestuda ning ehk ka kergemini uinuda, kuid mõjutab tugevalt unekvaliteeti ennast. Uni võib katkeda näiteks selle tõttu, et organismis on tekkinud vedelikupuudus ning Sa tunned joogijanu. Lisaks ei lase alkohol laskuda Sul sügavasse unefaasi, mille ajal tegelikult keha puhkab.